Kui mängitakse juba varem mängitud mänge, siis tuleb eelnevalt mängijatele meelde tuletada mängu käik ja reeglid või tutvustada lisareegleid (Isop 1958). Mängu seletamine mängijatele peab toimuma lühidalt, täpselt ja loogiliselt (Pollisinskaja 1970). Seletada tuleb mängijate asetust, mängu käiku, eesmärki, mängus kasutatavate signaalide tähendust, võistlusmängudes võitjate selgitamist ja reegleid. Reeglite tutvustamine tuleb jätta seletuse lõppu (Isop 1958, Pollisinskaja 1970, Isop 1974 ja 1987). Keerulisemaid mänge või mängu osa tuleks seletuse käigus ka demonstreerida. Seletamise lõpus tuleb alati küsida, kas kõik oli arusaadav. Sama mängu kordamisel tuleb mängu eel mängijate küsitlemisega meelde tuletada mängu sisu ja reeglid (Isop 1958, 1974 ja 1987).
Mängu seletamise ajal on oluline mängijate asetus ja mängujuhi koht mängu seletamisel. Mängijad tuleb seletuseks paigutada selliselt, et nad näeksid ja kuuleksid mängujuhti ja mängujuht näeks mängijaid (Isop 1958, Pollisinskaja 1970, Isop 1974 ja 1987). Kõige parem on rivistada mängijad mängu lähteasendisse (Isop 1958 ja 1974). Selleks on mängijate paigutus, millest mängu alustatakse. Seletuse ajal ei tohi mängijad olla näoga päikese või valgusallika suunas. Kui mäng toimub õues ja ilm on tuuline, siis peaks mängujuht asuma allatuult (Isop 1958 ja 1974).
Võistkonnamängudes jaotatakse mängijad võistkondadeks. Motivatsiooni säilitamiseks tuleks vältida ebavõrdsete võistkondade tekkimist (Pollisisnkaja 1970). Kui ilmneb, et võistkonnad ei ole võrdvõimelised, tuleb korraldada võistkonnad ümber tasavägisemateks või anda nõrgematele mingi edumaa või eelis või lisada tugevamatele raskendavaid asjaolusid. Võistkondadeks jaotamist saab teostada erineval moel:
Kui mängu alustatakse mängijate ringikujulisest paigutusest, siis asetub mängujuht (MJ) seletuseks ka ise ringjoonele. Nii saab vältida mängijate tähelepanu hajumist (Isop 1958, 1974 ja 1978). Ringi saab moodustada ringliikumisega, ringjoone ümber koondudes või moodustada ring üksteisel pihkseongus kätest kinni haarates Joonis 1
Mängu seletamise ajal on oluline mängijate asetus ja mängujuhi koht mängu seletamisel. Mängijad tuleb seletuseks paigutada selliselt, et nad näeksid ja kuuleksid mängujuhti ja mängujuht näeks mängijaid (Isop 1958, Pollisinskaja 1970, Isop 1974 ja 1987). Kõige parem on rivistada mängijad mängu lähteasendisse (Isop 1958 ja 1974). Selleks on mängijate paigutus, millest mängu alustatakse. Seletuse ajal ei tohi mängijad olla näoga päikese või valgusallika suunas. Kui mäng toimub õues ja ilm on tuuline, siis peaks mängujuht asuma allatuult (Isop 1958 ja 1974).
Võistkonnamängudes jaotatakse mängijad võistkondadeks. Motivatsiooni säilitamiseks tuleks vältida ebavõrdsete võistkondade tekkimist (Pollisisnkaja 1970). Kui ilmneb, et võistkonnad ei ole võrdvõimelised, tuleb korraldada võistkonnad ümber tasavägisemateks või anda nõrgematele mingi edumaa või eelis või lisada tugevamatele raskendavaid asjaolusid. Võistkondadeks jaotamist saab teostada erineval moel:
- Mängujuht, kes tunneb hästi mängijate võimeid võib ise jaotada mängijad võrdvõimelisteks võistkondadeks (Isop 1987)
- Loetlemise teel. Selleks rivistatakse mängijad käsklusega "Ühteviirgu paigale!" ühte viirgu ja lastakse lugeda paariks, kolmeks neljaks jne käsklusega "paariks, kolmeks jne, loe!" (Isop 1958, 1974, 1987 ja 1995). Number ühed moodustavad ühe, kahed teise võistkonna jne
- Kujundliikumise teel saab moodustada vajaliku arv kolonne. Selleks antakse ringliikumisel käsklus "2-, 3-, 4-jne kaupa paremale/vasakule, marss!" (Isop 1958, 1974 ja 1995)
- "Kokkuleppemeetod", kus mängijad valivad kaptenid ja kaptenid omakorda võistkonnaliikmed või valitakse kaptenite juurde võistkonnad loetlemise teel (Isop 1958, 1987 ja 1974)
Kui mängu alustatakse mängijate ringikujulisest paigutusest, siis asetub mängujuht (MJ) seletuseks ka ise ringjoonele. Nii saab vältida mängijate tähelepanu hajumist (Isop 1958, 1974 ja 1978). Ringi saab moodustada ringliikumisega, ringjoone ümber koondudes või moodustada ring üksteisel pihkseongus kätest kinni haarates Joonis 1
Kui mängijad on mängu jaoks jaotatud kahte või enamasse võistkonda, mis peavad mängu algul asuma üksteisest eemal (viirudes, ringides), siis kutsub mängjuht võistkonnad üksteise lähedale, asub ise nende võistkondade vahele ja pöördub seletuse ajal nii ühtede kui ka teiste poole (Isop 1958, 1974 ja 1978).
Teatevõistluste läbiviimiseks rivistatakse võistkonnad eraldi kolonnideks ja mängujuht (MJ) asub seletusi andes kolonnide ees (joonis 2) (Isop 1974)
Kui liikumismängu alguseks peavad mängijad asetuma laiali üle kogu väljaku, siis seletuse ajaks rivistatakse mängijad ühte viirgu, ringiks, kaarekujuliselt või kogutakse mängijad enda ümber (Isop 1974). Kui mängijad on rivistatud käsklusega "Ühte viirgu paigale!" viiruks, siis mängijad rivistuvad pikkuse järjekorras (näoga mängujuhi poole, kõrvuti ühele joonele) ja mängujuht asub viiru ees (joonis 3) (Isop 1978 ja 1995).
Kui mäng on seletatud tuleb kindlasti küsida, kas kõik oli arusaadav ning vastata tekkinud küsimustele.